Dát lea EU

27 riikka leat miellahtut Eurohpálaš uniovnnas, EU. Ruoŧŧa šattai EU- miellahttostáhta 1b. ođđajagemánus 1995. EU- riikkat barget ovttas máŋga ekonomalaš ja politihkalaš jearaldagaiguin.

EU- riikkat ráhkadit ovttas lágaid. Lágat doibmet buot riikkain mat leat mielde EU:as. Eurohpá- parlameanttas ja ministtarráđis sii mearridit ođđa EU- lágaid birra. EU-riikkaid ovddasteaddjit ja Eurohpá- parlameantta áirasat digaštallet ja šiehtadallet ovdal go váldit mearrádusaid. 

Sihke ruoŧa ráđđehus ja riikkabeaivi oassálastet barggus ráhkadit lágaid ja čađahit EU- lágaid. Ruoŧas ráđđehus, riikkabeaivi ja eiseválddit dárkkistit ahte EU- lágat ásahuvvot.

Ruoŧa stáhtaborgárat sáhttet váikkuhit EU- ovttasbargui, omd áirasiid bokte. Áirasat mat lea evttohasat riikkabeaivveválggas ja Eurohpá- parlameantta válggas. Eará vuohki váikkuhit ovttasbargui lea geahččalit váikkuhit earáid muvtit oaiviliid juoga ládje. 

EU- stáhtaborgárrievttit

Sii geat leat stáhtaborgárat ovtta EU-riikkas leat maid EU uniovdnastáhtaborgárat, nu gohčoduvvon EU- stáhtaborgárat. Dat mielddisbuktá muhtin rivttiid. EU- stáhtaborgárat sáhttet omd.:

  • jienastit daid politihkkariid geat besset Eurohpá- parlamentii
  • mátkkoštit dahje bargat ja studeret eará EU-riikkain
  • oažžut veahki eará EU- riikka ambassádas go mátkkoštit riikkain olggobealde EU:a
  • čállit e-poastta dahje sáddet reivve EU institušuvnnaide ja geavahit ovtta EU almmolaš gielain, omd. ruoŧagillii ja oažžut vástádusa iežaset gillii.
  • lohkat EU- lágaid ja dokumeanttaid iežaset gillii.
  • váidalit EU- ovddasteaddjiin jus don dovddat ahte don leat ožžon boasttoveahkki EU- institušuvnnain.

EU- bargu

Ruoŧa ja eará EU-riikkat barget ovttas ekonomalaš ja politihkalaš jearaldagaiguin. Eareliiggán dakkár áššiin gos ovttasbargu buktá buoret bohtosiid go oktonasbargu. Moadde ulbmila ovttasbargguin lea ekonomalaš šaddanfápmu, alla barggahus ja bistevaš ovdáneapmi EU- riikkaid oktasaš, siskil márkanis.

Vuđolaš njuolggadusat EU- ovttasbargui leat čállon šiehtadusas, nu gohčoduvvon soahpamuš. Soahpamušain oaidná main áššiin EU oažžu mearridit ja got doaibmá váldit mearrádusaid. Soahpamušat leat go vuođđolágat ovtta riikkas. Buot EU-riikkat leat dohkkehan soahpamušaid ja galget čuovvut daid.

EU- riikkat barget ovttas omd. dáin áššiin:

  • Gávppašeapmi
  • Regiovnnalaš ovdáneapmi
  • Eanadoallodoarjja
  • Dutkan
  • Energiija
  • Birasjearaldagat
  • Doaibmabijut eastadit vearredaguid
  • Dorvoohcciidpolitihkka                                   

Maid EU ii bargga

EU ii mearrit buot áššiin, muhtin áššit leat EU- riikkaid iežaset ovddasvástádus. Muhtin ovdamearkkat leat dinesvearut, buohccedikšu, skuvla, penšuvnnat ja mánáidruhta.