EU- historjjá oanehaččat
Jurdda álggahit EU bođii maŋŋel nuppát máilmmisoađi. 1952 guhtta riikka ásahedje Eurohpálaš čađđa- ja stállesearvevuođa. Okta jurdda leai ahte riikkat ovttas galge váldit ovddasvástádusa buvttadeamis čađa ja stáli, mat ledje dehálaš álgoávdnasat soahteindustriijai. Dan ládje galge vealtit ahte okta riikka okto álget bigget soahteveaga. Dát leai vuosttaš lávki EU ásaheapmái.
1958 álge maiddái ovttasbargat omd eanandoallopolitihkain ja gávpepolitihkain. 1967 gohččodedje olles ovttasbarggu EG, Eurohpalaš searvevuohta.
Áiggi mielde ovttasbargu viidui eanet surggiide miellahttoriikkaid gaskkas. 1993 EG šattai EU- Eurohpálaš uniovdna. Dalle ásahuvvui okta oktasaš siskkildas márkan gálvvuide, bálvalusdoaimmaide, olbmuide ja kapitálaide EU siskkobealde.
1999 EU ásahii ekonomalaš ja ruhta uniovnna (EMU), gos leai oktasaš valuhta euro. Euro álge álggus geavahit elektronalaš valuhtan ja 2002 bohte euro báberruđat ja minttat. Odne geavahit 20 EU- riikka euro valuhtan. Ruoŧŧa ii oassálaste euro ovttasbarggus.
Jagiid mielde leat eanet riikkat ožžon EU-lahttuvuođa. 1990 logu gaskkamuttu rájis ledje 12 EU-riikka ja 2013 ledje 28 EU-riikka.
EU:as leat odne 27 riikka ja sullii 448 miljovnna olbmo orrot EU:as.