Riikkabeaivi servodagas
Riikkabeaivi, ráđđehus, eiseválddit ja gielddat leat almmolaš oasseváldit min servvodagas. Ruoŧas leat máŋga almmolaš eiseválddi ja eará almmolaš orgánat.
Riikkabeaivi
Riikkabeaivi lea Ruoŧa alimus mearridanásahus. Riikkabeaivvi bargu lea mearridit lágaid ja stáhtabušeahta. Riikkabeaivi dárkkista maiddái got ráđđehus hálddaša barggustis. Mearrádusaid maid riikkabeaivi váldá leat gustovaččat olles Ruoŧas.
Ráđđehus
Go jienasteaddjit leat válljen daid 349 riikkabeaivveáirasiid de riikkabeaivi nammada stáhtaministara. Das maŋŋel stáhtaministtar vállje ministariid ráđđehussii. Ráđđehus ferte oažžut doarjaga dahje muhtin muddui dohkkehuvvot riikkabeaivvis, muđui ráđđehus šaddá heaitit.
Ráđđehus stivre riikka, earet eará dan bokte ahte sii ovdanbuktet evttohusaid riikkabeaivve mearrádusaide. Ráđđehusas lea maiddái ovddasvástádus čađahit daid mearrádusaid maid riikkabeaivi mearrida.
Eiseválddit
Eiseválddiid bargu lea dárkkistit ahte riikkabeaivvi ja ráđđehusa mearrádusat čađahuvvojit. Ráđđehus mearrida eiseválddiid badjel.
Gielddat
Ruoŧas leat 290 gieldda. Juohke gielddas lea gielddastivra. Gielddastivrras gielddapolitihkkarat mearridit gielddaáššiid.
Regiovnnat
Ruoŧas leat 21 regiovnna. Buohccedikšu ja almmolaš johtolagat leat regiovnnaid bargu. Regiovdnastivrras mearridit politihkalaš mearrádusaid mat gusket regiovdnii.
Duopmostuolut
Duopmostuoluid bargu lea dubmet vearrodahkkiid, ja čoavdit riidduid stáhtaborgáriid gaskkas dahje riidduid stáhtaborgáriid ja eiseválddiid gaskkas. Buohkat leat lága ovddas dássásaččat.
EU
Ruoŧŧa lea miellahttu Europáhpalaš Uniovnnas, EU. Buot lágat maid EU mearrida váikkuha buohkaide geat orrot Ruoŧas.
Media
Mediat váikkuhit maid servvodahkii. Sii dárkkistit omd. riikkabeaivvi, ráđđehusa, eiseválddiid ja organisašuvnnaid.